Macro Economia

Esplika dezemvolvimentu ekonomia makro iha Timor-Leste?

Antes ita ita tama ba dezemvolvimentu ekonomia makro iha Timor - Leste ita tenke htene ukuk saida maka Ekonomia makro. 

Economia makro katak estudu atividade ekonomia lao iha rai laran hare iha parte hotu hotu,husi ida ne’e , ekonomia makro sai hanesan meius impottante hodi hasae dezemvolvimentu ekonomia nasaun nian. 

Makro Ekonomia - ciencia ekonomia makro nudar parte husi sienseia ekonomia ida nebe foka liu ba estudu de mekanizmu ekonomia iha rai laran ka em jeral.Makro ekonomia mos bele uza hodi analiza tarjetu mecanismu hanesan dezemvolvimentu ekonomia ka cresimentu ekonomia,campu de trabalho estabilidade ekonomia no inflasaun. 

Desenvolvimeto  Ekonomia Makro iha Timor-Leste   hare  liu ba kategoria haat (4) maka hanesan ;

Cresimentu Ekonomia 

Campo De Trabalho

Dezemprgu

Inflasaun

- Cresimentu Ekonomia akontese wainhira okore ba oha produsaun no konsulta ba iha bens e servisu. Aumentu refere bele akontese wainhira hare husi produtu internu bruto (PIB) no produtu nasional bruto (PNB).

- Campu de trabalho hanesan nasaun ida tenke oferese campu de trabalho ba iha ninia povu liliu iha parte ka setor ekonomia ninian ne ne kampu de trabalho barak tebs ba ita mak tenke hatene atu atu hili dalan ida nebe mak diak ba ita. Dala mos ita hare kona ba desempregu nebe barak buat hirak nene hnsan problema nasaun ninian ida no nasaun tenke kria kampu de servisu atu atu nune bele hamenus Desempregu iha rai laran.

- Dezempregu hanesan situasaun ida ida nebe Ema klasifika ba iha forsa trabalho ka forsa serbisu ninian nebe hakarak hetan ona ona servisu maibe sedauk hetan. Ho nune ita hanaran sira dezempregu ka pengangguran.

- Inflasaun hanesan Prosesu nebe aumenta ba iha presu em jeral no bebeik,folin sae ka kenaikan harga ba iha sasan ida ou rua ne ita la bele dehan Inflasaun . Inflasaun ne rasik mos Ita brlr temi se wainhira folin sae ne ba iha sasan sira sira seluk no inflasaun mos fahe ba parte 3 maka hanesan : ''Creeping, galloping, no hyper inflation.

Hare liu ba iha kategoria haat 4 ne ho objektivu atu hasae konhesimentu ekonomia makro iha setor  governu no moos privadu.No moos ekonomia makro nia iha aktividade nebe lao ka sirkula iha rai laran hare iha parte hotu hotu ( comum ). Husi ida ne’e ekonomia makro sai hanesan meuis importante hodi hasae dezemvolvimentu ekonomia iha nasaun.

Foo tok diferensia entre Reseitas No Rendimentu?

Reseitas- hanesan gross income ou gross profit husi negosiu nebe hamenus ninia beban biaya. Ou reseitas ne moss hanesan taxa ne’ebé atu selu ba governu hodi halo dezemvolvimentu iha rai laran.

Reseitas mos hanesan entrada de kapital ka gross income nudar osan nebe simu imediatamente ou ba iha futuru. Reseitas mos hola hola parte ba iha ativus de bde balansu de contabilidade ou empresa emprendimentu.


Rendimetu- hanesan  net income ou net profit husi ninia resultadu  operasaun depois de hamenus ninia despesas.Ou Rendimentu nee hanesan sirkulasaun osan nian nebe tama husi tipu aktividade ne’ebé kombina ho period investimentu balun nebe hetan rekuperasaun husu gastus  iha prosesu investimentu ne’ebe sai hanesan atividade principal nian.


Saida maka produsaun nasional ?  No foo nia ezmeplu…

Produsaun nasional hanesan produtu hirak nebe kompanhia sira  produz ona iha iha ita nia rai laran no akredita ka hatan rekonhsementu ona husi ita nia nasaun. No produtu hirak nebe kompanhia sira produz sei distribui ba iha merkadu hodi  populasaun ka komunidade sira bele konsumu.

Ezemplu hanesan kompanhia GOTA nebe produz ona bee iha ita nia rai laran  no produtu nebe sira produz liu ona iha teste laboratorium katak saudavel ba povu atu konsumo.

Produsaun nasional bele mos hanesan resultadu husi produsaun nasional nian,nebe signifika produsaun nasional Nebe kria husi ita nia ema rai laran ou angota masyarakat negara ida nian ba iha trnpu nebe determina ona . Produsaun nasional hanesan mos sasukat ka indicador ida ida nebe uza hodi sukar ba iha dezemvolvimentu ba iha nasaun ninian tuir tempu nebe determina ona.


Tuir ita boot nia hanoin atividade aprendizazem nebe halao entre dosente  ho estudante bele hanaran atividade ekonomia? Esplika no tanba sa?

Tuir hau nia hanoin Actividade aprendizazem entre dosente e estudante ne tama ona iha actividade ekonomia ka hanaran ona actividades ekonomia nian ida Tamba  estudante sira iha obrigatoriu atu selu ba instituisaun e depois instituisaun selu ba dosente atu  nu’une actividades aprendizazem  iha aulas estudante bele tuir no dosente bele halao sira nia knar hodi transfere materia ba estudante sira ka fahe sira nia konhesimentu ka matenek ba estudante sira.

Prosesu aprendizazem nebe halao entre dosente no estudante sira ne ita bele dhan katak pertense hotu iha atividade ekonomia ninian tanba dosente sira oferese bens e servisus katak sira oferese sira nia conhseimentu no fahe sira capasidade no kumpri sira nia dever hodi hanorin Estudante sira . No liga ba iha atividades ekonomia karik hanesan dosente sira sai hanesan produtor katak sira produz no prepara lisaun ba estudante sira no estudante sira sai hanesan konsumidor nebe signifika katak Sira consume ka hetan matenek ka aumenta Sira nia  kapasidade husi profesor ka dosente nebe mak hanorin sira.

parte seluk it abele hanaran actividade ekonomia  tamba estudante sira iha obrigatoriu tenke  fotokopia modulos e sosa livro  hodi bele tuir prosesu aprendizazem , ida ne mos tama ona iha actividade ekonomia tamba akontese ona vendas e compras, Buat hotu nebe iha relasaun ho osan signifika katak tama ka kompostu ona iha actividades ekonomia nia laran.



OBRIGADO

Stay safe, Stay healthy and Don't forget to Pray.



Hakerek Nain: Nelio Richardo De Jesus Lelan

Departamentu Jestaun Jeral (2020)

Eskola Superior Jestaun no Komersiu

DILI INSTITUTE OF TECHNOLOCY (DIT)


Komentar

Posting Komentar